Andmelekke vastased kaitsesüsteemid ja tööarvutite seire aitavad ettevõttel säilitada olulisi andmeid. Samal ajal tekitab liigne kontroll omad riskid: töötajate kaebused, konfliktid ja probleemid reguleerivate asutustega. Piirid tuleks kindlaks määrata enne süsteemi kasutuselevõttu.
Jälgige, mida on vaja kaitseks
Esimene küsimus puudutab alati eesmärki. Kui soovite vältida kliendibaasi väljavoolu, piisab sellest, kui jälgite, kuhu see kopeeritakse ja kuhu saadetakse. Selleks pole vaja lugeda kogu töötajate kirjavahetust.
Mida kitsam ja arusaadavam on kontroll, seda lihtsam on seda põhjendada. Kui sama eesmärki on võimalik saavutada vähem sekkuval viisil, valige just see.
Kasulik kontrollküsimus: kas suudame töötajale selgitada, miks just seda tegevust registreeritakse? Kui selgitus tundub ebausutav, on kontroll tõenäoliselt liiga range.
Hoiatage inimesi
Töötajad peavad teadma, et tööseadmetel toimub seire, mida täpselt salvestatakse ja milleks. See sätestatakse tavaliselt sisemises eeskirjas, millega töötaja tutvustatakse ja mille ta allkirjastab.
Varjatud kontroll tekitab sageli vaidlusi. Avatud poliitika toimib paremini nii õiguslikust kui ka inimlikust seisukohast.
Poliitikat tuleks läbi vaadata, kui muutuvad vahendid. Kui lisatakse uus kontrollimeetod, kuid töötajaid sellest ei teavitata, langeb usaldus kogu süsteemi vastu.
Töö- ja isiklikud seadmed
Ettevõtte sülearvuti ja töötaja isiklik telefon on kaks erinevat olukorda. Kui inimene töötab oma seadmega, tuleb kontrolli piirid eraldi sätestada ja kokku leppida, mida täpselt ettevõte näha võib.
Isiklikud sõnumirakendused ja privaatne kirjavahetus nõuavad erilist ettevaatlikkust. Kui nende turvalisuse tagamiseks pole neid vaja vaadata, seadistage süsteem nii, et see seda ei teeks.
Määrake eraldi kindlaks, mis juhtub ettevõtte andmetega töötaja isiklikul seadmel pärast tema töölt vabastamist. Ilma selle säteta tuleb asjad kokku leppida tagantjärele, mis on alati keerulisem.
Kes näeb kogutut
Seireandmed on oma olemuselt tundlikud. Piirata nende juurdepääsuõigust omavate isikute ringi, pidage juurdepääsude registrit ja määrake kindlaks, kui kaua neid säilitatakse.
On kasulik, kui juurdepääs konkreetse töötaja andmetele antakse ainult põhjendatud kirjaliku taotluse alusel.
Eraldi küsimus puudutab alltöövõtjaid. Kui seiret teostab väline meeskond, kontrollige, millistele andmetele neil on juurdepääs, ja sätestage lepingus, kuidas nad neid andmeid käsitlevad.
Mida teha, kui süsteem on midagi avastanud
Automaatne signaal on põhjus olukorda kontrollida, mitte valmis lahendus. Enne järelduste tegemist koguge tõendeid, andke inimesele võimalus olukorda selgitada ja koguge faktid.
Kui tegemist on distsiplinaarmeetmete või kohtusse pöördumisega, kaasake jurist enne otsuse tegemist. Siis ei tule tõendeid tagantjärele parandada.
Kuidas sellest meeskonnaga rääkida
Järelevalvet võetakse kergemini vastu, kui juhtkond selgitab seda avatult. Selgitage, mille eest täpselt te end kaitsete, mida süsteem näeb ja mida mitte, ning kuhu saab küsimustega pöörduda.
Mõnikord piisab lühikesest kohtumisest ja poliitikasse KKK-osa lisamisest. See vähendab umbusku ja vähendab kaebuste riski, millega peavad hiljem tegelema juristid.
Kui inimesed mõistavad, et reeglid kehtivad kõigile ühtmoodi, sealhulgas juhtkonnale, tajutakse süsteemi kaitsevahendina, mitte jälgimisvahendina.
Kust alustada
Praktiline miinimum hõlmab lühikest seirepoliitikat, töötajate teavitamist, seadistusi, mis koguvad ainult vajalikku teavet, ning kogutud andmetele juurdepääsu eeskirju. Kõik see on võimalik ette valmistada enne süsteemi käivitamist, et see ei tekitaks hiljem probleeme.
Kui te juba kasutate sellist süsteemi, alustage selle kontrollimisest: mida see kogub, kellel on sellele juurdepääs ja kas inimesed on sellest teadlikud. Sageli on tulemus ootamatu isegi süsteemi omanikele.
Kui soovite oma olukorda lähemalt uurida, kirjutage meile. Jurist ja tehniline meeskond vaatavad selle koos läbi ja pakuvad välja koostööviisi.
Broneeri konsultatsioon


